Põranda vahetus võib olla kas osa korteri kapitaalremondist või eraldi remonditöö.
Siin vastame põranda vahetust puudutavatele korduma kippuvatele küsimustele.
Millal tasub võtta ette põranda vahetus?
Kõige mõistlikum on korteri põranda vahetus kapitaalremondi ajal. Ja isegi kui algul pole koduse jalgealuse vahetamine plaanis, võib tööde käigus ilmneda selle vältimatus.
Niisiis tasub kirjutada põranda vahetus kasvõi igaks juhuks tööplaani ning eelarvesse.
Kui on kindel soov renoveerimise käigus välja vahetada ka põrand, tasub vana põranda ülesvõtmise ning utiliseerimise planeerida tööjärje lammutustööde etappi.
Uue põranda paigaldamine seevastu tuleb jätta üheks viimaseks remonditööks, kui seinad ja lagi on juba tehtud.
Kui korteri kapitaalremondiks pole vajadust, kuid põrand karjub vahetamise järele, tuleb põranda vahetus võtta ette siis, kui selleks on aega ning raha ja käepärast ka vaba remondimees.
Loe lisaks, kuidas planeerida korteri remonti.
Miks tasub võtta ette põranda renoveerimine?
Põranda renoveerimine võib olla vajalik peamiselt kolmel põhjusel:
- Vana põrand ei pea sooja
- Vana põrand on niiskuskahjustustega
- Vana põrand ei sobi uue remondi ja sisekujundusega
Kahel esimesel juhul tuleb võtta ette kapitaalne põranda vahetus.
Kolmandal juhul võib piisata põranda pealmise kihi vahetamisest.
Kui vana põrand ei pea sooja
Sooja mittepidava põrandaga puutuvad peamiselt kokku vanemate kortermajade – stalinkade, hruštšovkade ja brežnevkade esimeste korruste elanikud. Eriti siis, kui ühistu pole maja renoveerimise järjega veel jõudnud soklikorruse soojustamiseni.
Kütteta keldrist õhkuv rõske jahedus imbub läbi põranda tuppa. Seda on tunda, kui käia korteris paljajalu. Tallad hakkavad külmetama. See külm tungib ka läbi tavaliste või villaste sokkide. Seda külma peavad kinni ainult tuhvlitallad.
Ja selle külmaga võitlemine radiaatorite kuumemaks keeramise teel pole mõistlik lahendus.
Esiteks tõuseb soe õhk üles, teiseks tuleb altpoolt külma pidevalt juurde ja kolmandaks mõjub see halvasti rahakotile.
Kui vana põrand on niiskuskahjustusega
Niiskuskahjustusega põrand avastatakse reeglina siis, kui hallitus kipub selle alt ronima juba seintele. Või siis, kui käsil on vannitoa sanitaarremont.
Niiskuskahjustusega vannitoa põrand on märk kunagisest üle jala tehtud säästuremondist. Samas võib tuppa tungiv hallitus rääkida millestki palju tõsisemast – hoone üldisest niiskuskahjustusest.
Niiskuskahjustusega põrand tuleb reeglina vahetada välja täies mahus põrandatalade või raudbetoonpaneelini välja.
Sellise põranda vahetuse juurde peavad käima ka hallituskollete väljalõikamine ning uue ja korraliku hüdroisolatsiooni paigaldus.
Kui põrand on niiskuskahjustustega, tuleb tööd ja eelarvet planeerides igaks juhuks arvestada ka kõige mustemate ja kallimate stsenaariumitega.
Kui vana põrand on lihtsalt kole
Nagu öeldakse, on ilu vaataja silmades. Koledat põrandat ei pea alati välja vahetama. Ekspluatatsiooni käigus oma algse ilu minetanud põranda algse ilu võib ka lihvimise-värvimise-lakkimise teel taastada.
Kuid kui hing ihkab ikkagi uut põrandat, on koleda põranda vahetamine üsna lihtne töö. Kõigepealt tuleb eemaldada vana ja kole parkett või laudis.
Seejärel valida meeldiv materjal ning muster ja uus põranda pealiskiht maha laduda.
Loe lugu sellest, kuidas me läksime tegema väikest värskendusremonti ja kuidas sellest sai põhjalik põranda vahetus.
Kui suur töö on paneelmaja põranda ehitus?
Paneelmaja põranda ehitus on kapitaalremondi töö.
Selle täpne suurus sõltub, mis tuleb välja põranda kattekihi alt ja milline on selle seisukord. Vanemates paneelmajades tuleb parketi või linoleumi alt välja puitpõrand ja selle alt ebatasane betoonpõrand.
Vanad ehitusmehed räägivad, et nad pole elus kohanud paneelmaja, kus kõik aluspinnad oleks sirged ja tasased.
Neid jutte tasub uskuda.
Ilusa mõtte originaalsele betoonpõrandale laotatud alusmatist, mille peale on lust laduda laminaati võib heaga ära unustada.
Niisiis koosneb paneelmaja põranda ehitus remondi ajal järgmistest etappidest:
- Vanade põrandakattekihtide eemaldamine
- Betoonpõranda tasasuse tuvastamine
Nüüd on kaks võimalust:
- Uue põranda karkassi rajamine
- Karkassi vahede täitmine soojustusmaterjaliga
- Karkassi katmine suurte põrandaplaatidega
- Alusmati ja põrandaplaatide paigaldamine
Või:
Betoonpõranda tasandamine uue betoonikihi lisamisega
Valitud pealiskihtide paigaldamine
Kui suur töö on põranda soojustamine?
Põranda soojustamine on reeglina keskmise suurusega töö, kuid see võib paisuda ka väga suureks tööks.
Kõik sõltub sellest, mis tuleb välja põranda pealmise kihi alt.
Kui pealmise kihi alt tuleb välja korralik raudbetoonplaat või valatud betoonpõrand, on põranda soojustamine lihtne. Piisab karkassist, niiskusisolatsioonist ja soojapidavast täitematerjalist.
Tõsi, põrand tõuseb siis selle võrra kõrgemale.
Kui pealmise kihi alt tulevad välja talad ja kunagi nende vahele puistatud täitematerjal, sõltuvad edasised tööd talade seisukorrast.
Võib juhtuda, et talade ja täitematerjali juurde on “allüürnikuks” kolinud hallitus.
Võib juhtuda, et talad on mädad.
Peamiselt võib see juhtuda vanades äärelinnaeramutes.
Nüüd tuleb kõigepealt likvideerida hallituskolded, vahetada välja või paigata mädanenud talad. Alles siis saab asuda põranda enda uueksloomise kallale.
Kõigepealt niiskuskaitse! Pole vaja korrata esivanemate vigu.
Esimese korruse põranda soojustamiseks tasub kasutada kas puistematerjale või vahtplasti, teise korruse põranda soojustamine võib käia ka villamaterjaliga. Sest esimese korruse kütmisel tekkiv soe õhk tõuseb üles ja hoiab villase põrandasoojustuse kuivana. Keldrit me reeglina ei küta, see on külm ruum.
Keldri soojustamiseks tuleb soojustada soklikorrus, see on aga hoopis teine töö.
Kui suur töö on parketi paigaldus?
Parketi paigaldus on täpselt nii suur töö, kui suur on põrand, millele paigaldatakse parkett.
Parketi paigaldus koos vana parketi eemaldamisega on peaaegu kaks korda nii suur töö.
Töö maht sõltub ka parketi tüübist – mida suuremad tükid, seda kiiremini käib töö. Kui parketi saab korralikult “jooksma”, käib selle paigaldamine kiiresti, loetud tundidega.
Parketi paigaldamise kohta loe lähemalt siit!
Kui hea mõte on ujuv põrand korteris?
Vilgas remondihuviline guugeldaja on kindlasti kohanud otsinguabi seas fraasi “ujuv põrand korteris”. Ei, see pole vesivoodi või paadisilla laadne toode.
Ujuv põrand on põrand, mis pole seotud hoone kandekonstruktsioonidega.
Ujuv põrand tõstab korteri põrandapinna senisest kõrgemale. See on hea mõte, kui on tarvis muuta näiteks pistikupesade asukohti. Kõik juhtmed saab viia põranda alla.
Samuti on ujuv põrand hea mõte, kui korter on maja esimesel korrusel. Karkassi vahele saab panna soojustuse. Põranda soojustamisest kirjutasime lähemalt ülalpool.
Kui põhjalik ettevõtmine peab olema korteri põranda vahetus?
Nagu käesolevast blogist selgus, võib korteri põranda vahetus sõltuvalt asjaoludest olla kas keskmine või suur remonditöö.
Kõik sõltub põranda seisukorrast ning selle vahetamise vajaduse asjaoludest. Kui vaja, on põranda vahetus põhjani põhjalik. Kui võimalik, piirdub see pealmise kattekihi uuendamisega.
Igal juhul tasub enne põranda vahetust pidada nõu kogenud remondimeistriga ja olla valmis ka tema palkamiseks, kui tarvilikud tööd hakkavad paisuma nagu pärmitainas.
Mis teeb ühest remondimeistrist hea remondimeistri ja määrab tema tunnihinna, loe lähemalt siit.
Kui soovid, et me aitaks sul põranda välja vahetada või soojustada, siis kirjuta või helista meile.