Olgem ausad, üks õige eesti mees võtab oma kodus remonditööd ette ikka ise. Ja mida võrdõiguslikumaks muutub meie ühiskond, seda sagedamini võtab kodused remonditööd ette ka üks õige eesti naine.

Ning kui töö käigus saavad oskused ja teadmised otsa, uuritakse asja esiteks sõbra käest, kes tegi ka äsja remonti, teiseks internetist ja alles viimases järjekorras kutsutakse kohale remondimees, sest kodused remonditööd polnudki käkitegu, vaid osutusid raketiteaduseks.

Millal on mõistlik remonti ise teha, millal kutsuda kohale spetsialistid ja kas eesti mehe käed jäävad ka tulevikus kuldseteks, sellest räägime Remondifirma tegevjuhi Kaspar Aruveega.

Väikesed remonditööd konti ei murra

“Kõige väiksemad kodused remonditööd on nii väikesed remonditööd, et need ei paistagi nagu remonditööd,” sõnab Remondifirma.ee juht Kaspar Aruvee.

Ta toob säärase mikroremondi näiteks lambipirni vahetuse.

Aruvee selgitab: “See on ka remonditöö, sest me remondime katkise pirni väljavahetamisega lambi ära.”

Säärased märkamatult väikesed remonditööd on ka kapiuste hingede seadistamised, sahtli nuppude kruvide pingutamised, irvakile kiskuva tapeediserva kinni liimimised ja veel kümned pisiliigutused, mille ise ära tegemine säästab rohkem aega, raha ja närve, kui nende tegemiseks remondimehe leidmine.

“Samas tellitakse remondimehi ka nende väikeste tööde tegemiseks, sest tihti pole inimesel endal aega või on tegemist üürikorteriga, kuhu on omanikul kindlam tellida ka väikese remondi töö ära tegemiseks usaldusväärne spetsialist, kui jätta remont üürniku mureks,” toob Aruvee välja huvitava tendentsi, et kinnisvarahooldusteenust on hakanud hindama ka väikeomanikud.

Lihtsamad korteri remonditööd tehakse omal jõul traditsiooni tõttu

“Kuid kui elanikud on ka omanikud, siis tihtipeale võetakse korteri remonditööd ette koos elukaaslasega,” ütleb Aruvee.

Ta meenutab vana ütlemist, et kui paar suudab tülli minemata panna ühises kodus tapeedi seina, siis nad jäävad kokku.

“Oma pesa oma kätega, eks remondi- ja sisustussaated annavad siin lisaks traditsioonile jätkuvalt eeskuju, kuidas see pesa punumine peaks käima,” arvab ta tänaseni au sees püsiva isetegemise kombe tagamaade kohta.

Keerulisemat korteri remonditööd tegema kutsutakse meister

Remondifirma.ee kutsuvad säärased paarid esimese ühise korteri remonditööd tegema enamasti siis, kui on tarvis teha korteri kapitaalremont.

“Sanitaarremondi võib päris edukalt peale tööpäeva veidi nokitsedes nädalaga tehtud saada, aga kapitaalremondi tegemine on ikkagi põhikohaga töö mitmeks nädalaks,” lausub Aruvee.

“Teinekord võtab inimene pikema puhkuse, et teha ära korteri kapitaalremont.

Selleks peab ta ennast kurssi viima kaasaegsete ehitus- ja viimistlusmaterjalide, töövõtete ja tööriistadega. Seda polegi nii vähe,” nendib Aruvee.

Ta täpsustab, et sisuliselt tähendab see kiirkorras uuel erialal spetsialisti tasemel teadmiste omandamist.

Et suur tükk suud lõhki ei ajaks, tuleks tema hinnangul jätta kapitaalremondi tegemine Remondifirma.ee spetsialistidele, samas kui väiksema sanitaarremondi liimimised-värvimised ja mööbeldamised võib ise üsna kindlalt ette võtta.

Vannitoa remont jäägu ikka asjatundjatele

“Reeglina on vannitoa remont kapitaalremont.

Üldiselt lööme vana toa seinteni tühjaks ja ehitame uue asemele.

Või kui tõesti on plaanis piirduda vaid seinte ja lae värvi värskendamisega, ka siis peab teadma värvide omadusi ja maalritöö põhitõdesid,” põhjendab Aruvee, miks jätta vannitoa remont ise tegemata.

Hea remondimees pudeli eest ei tööta

“Muidugi tasub pöörduda selleks meie poole, sest me oleme ju Remondifirma.ee,” soovitab Aruvee ühte kindlat kohta, kust leida see hea remondimees, kes kõik vajaliku ära teeb, olgu tööd suured või väikesed.

“Sest muidu peab remondimehi tikutulega mööda tutvusringkonda taga otsima,” möönab ta tõika, et traditsiooniliselt on hea remondimees hästi hoitud saladus. “

Meie aga oma remondimeestest saladusi ei tee, meil on isegi tellimisvorm kodulehel,” lubab Aruveee.

“Hea remondimees on ajas muutuv mõiste,” muigab Aruvee ja meenutab, kuidas vanavanemate põlvkonnal oli alati poolene viin kuskil kapis puhuks, kui mõni remonditöö vajas spetsialisti kätt. “Viinakuradi nahka on läinud lausa mitu põlvkonda häid remondimehi,” nendib Aruvee.

Tänapäeval asjad enam nii ei käi.

“Suhtumine alkoholi on muutunud nii ühiskonnas kui remondimeeste seas. Selle vanaisade “tarkuse” võib heaga ära unustada. Pudeli eest pole enam teenust osta võimalik.”

Hea remondimehe tunneb tänapäeval ära hoopis järjekorra pikkusest.

“Kuna see on töö, kus tuleb suhelda väga erinevate inimestega ja lahendada käigupealt probleeme, pole hea remondimees suu peale kukkunud, kuid oskab tajuda inimesi ja mõista nende vajadusi.

Ta läheb ju ikkagi teise inimese eraterritooriumile tööd tegema. Meil on selliseid mehi küll, ainult sellised meil ongi” mõtiskleb Aruvee.