Kui traditsiooniliselt on viimaseks maalritööks peale seina kipsplaadiga sirgendamist olnud tapeedipanek, siis mida aeg edasi, seda sagedamini on kliendi viimistlussooviks hoopis kipsplaadi värvimine.
Kipsplaadi värvimine on tähtis töö, sest see maalritöö on kõigist siseviimistlustöödest just see, mis annab ruumile selle lõpliku ilme. Käesolevas blogipostituses vaatame lähemalt, kuidas käib kipsplaadi värvimine nõnda, et tulemus on kena ja kauakestev.
Kipsplaadi värvimine on saanud alternatiiviks tapeedipanekule
Kipsplaadi värvimine käib nagu suure pinna värvimine ikka. Kõigepealt on tarvis teha ära ettevalmistustööd. Üle jala tehtud ettevalmistustööd mõjutavad värvimise kvaliteeti ja värvimise järgsete ehituskoristustööde mahtu ning iseloomu.
Põrand tuleb vähemalt seina äärest katta kile või jõupaberiga, kipsplaadi vuugid pahteldada ning tasaseks lihvida ja lihvimistolmu jäägid kipsplaadilt niiske- või õlilapiga ära pühkida. Põranda kaitsmine säästab värviplekkide atsetooni ja noaotsaga eemaldamisest, puhas pind tagab värvikihtide korraliku nakkumise.
Kipsplaadi värvimiseks võib kasutada traditsioonilisi seinavärve, aga ka spetsiaalseid kipsplaatidele mõeldud värve, mis tagavad parema nakke ja kulumiskindluse.
Vana värv võib üllatada
Kui kavas on kipsplaadi ülevärvimine, tasub igaks juhuks arvestada, et vana ning tundmatut sorti algupärane seinavärv võib valitud pealisvärviga reageerida. Enamasti avaldub see reaktsioon värvi mullitamisega.
Kui vana ja uus värv omavahel ei klapi, tuleb võtta midagi ette. Lihtsamal puhul piisab vana värvi niiskustõkke kihiga katmisest, halvemal juhul tuleb sein uuesti pahteldada ning lihvida.
Tõenäosus, et värvid hakkavad omavahel reageerima on suurem vanemates majades. Kipsplaat on jäänud kipsplaadiks, kuid värvide tehnoloogiad on vahepeal hoogsalt arenenud. Seepärast on hea teha enne kogu seinapinna kallale asumist väike katse.
Värvimisele eelneb kipsplaadi pahteldamine
Kui eesmärgiks pole ebatasane ja plaadivuukidega sein kogu oma “ilus”, tuleb kõigepealt võtta ette kipsplaadi pahteldamine. Kipsplaadi pahteldamine käib spetsiaalsete kipsplaatide pahtlisegudega.
Kipsplaadi pahteldamine on vajalik, et ära katta plaatide vuugivahed, võimalikud tekkinud täkked ning nurkade kattevõrgud. Pahtlit kantakse reeglina peale paar kihti.
Kõigepealt jämedateralisem aluspahtel, millel lastakse kuivada ja mis lihvitakse plaadiga ühetasaseks. Siis on pealispahtli pealepaneku, kuivamise ja lihvimise kord.
Ettevalmistustööd võivad seina ära lõhkuda
Kui kipsplaadist sein on kaetud kas tapeedi või kahhelkividega, võib selle põhimõtteliselt maha kanda. Selleks tuleb olla valmis, kui seinal on seni olnud tapeet või kahhelkivid.
Kipsplaadi kattepaberile liimitud tapeet tuleb sealt maha ainult koos plaadi kattepaberiga ning võib plaadistki vuugikohtadest tükke välja tõmmata.
Ka keraamiliste plaatide eemaldamine kipsplaadilt lõpeb reeglina sellega, et osa kipsplaadist seina tuleb plaatidega kaasa, sest plaatimissegu on nii hästi seinaga nakkunud.
Nende kahjustuste maht on ennustamatu ja parandustööd tüütud. Pigem tasub arvestada kogu seina või osade kipsplaadi paneelide vahetusega, kui kipsplaadi pahtliga paikamisega.
Kõigepealt kanna kruntvärv kipsplaadile
Kanda kõigepealt kruntvärv kipsplaadile on oluline, sest kruntvärv tasandab pinda ja täidab selle pisemadki ebatasasused ning poorid. Kruntvärv tagab, et kipsplaadi enda toon ei jää värvist läbi kumama.
Õigesti valitud ja korralikult peale kantud kruntvärv võib vähendada ka peale kantavate arvu, kuna kruntvärv suurendab pealiskihi värvi katvust, mistõttu väheneb värvimiseks vajaliku aja ning materjali kulu.
Samuti aitab õige kruntvärv vähendada pealmise värvikihi pleekimist, kulumist ja muid kahjustusi, mis võivad tekkida keskkonnamõjude, UV-kiirguse või muude tegurite tõttu.
Kruntvärv kantakse kipsplaadile rulli või pintsliga ühtlaselt ja õhukeselt ning lastakse korralikult kuivada enne järgmist samm.
Värvil tuleb lasta korralikult kuivada
Kipsplaadi värvi tuleb segada hoolikalt, et pealekantav värvimass oleks ühtlane. Segatud värvi võib kipsplaadile kanda rulli või pintsliga. Maalritöö kuldreegel ütleb, et suured pinnad kata rulliga, nurgad ja servad tee pintsliga.
Kvaliteetse tulemuse nimel tuleb ette võtta mitu ringi värvimist. Igal värvikihil tuleb lasta korralikult kuivada ning vajadusel lihvida seda enne järgmise kihi lisamist. Korralikult kuivamata värvikihi ülevärvimine lõpeb värvi mullitamise või koorumisega.
Kust leida seina värvimise ideed?
Seina värvimise ideed peituvad internetiavarustes, erinevatel sisekujundus- ja disainilehtedel, inspiratsiooniblogides ja Youtube’i videotes. Neis pakutavad seina värvimise ideed on mitmekesised.
Üks võimalus on valida ühtlane värvitoon, mis annab ruumile minimalistliku ilme. Neutraalsed toonid nagu valge, beež või hall sobivad suurepäraselt erinevate interjööridega ning lasevad teistel elementidel ruumis esile tõusta.
Teine võimalus on valida erksad või julged värvitoonid, mis loovad elava ja energilise atmosfääri. Näiteks erksinine, roheline või kollane võib anda ruumile iseloomu ja omapära.
Kipsplaadi värvimine on paras töö maalrile
Kuigi käesolevast blogipostitusest võib jääda mulje, et mis see kipsplaadi värvimine siis ära pole – veidi pahteldamist, pisut lihvimist ja paar ringi värvimist, on see mulje siiski petlik.
Kipsplaadi värvimine puudulike teadmiste ja valede töövõtetega võtab rohkem aega ning energiat, kui see võtaks elukutselisel maalril. Ja isegi kui selleks on pealehakkamist, teeb maaler seda lõpuks ikkagi märksa paremini.
Kui soovid korteri kapitaalremondi käigus sirgendada seinu kipsplaadiga ja kaalud värvitud seinu tapetseeritud seinte asemel või tahad teha lihtsalt värskendusremonti, võta meiega ühendust. Vaatame objekti üle ja saadame maalri peale.