Pahteldamine on seinapinna tasandamine selle ebatasasuste täitmise teel. Pahteldamine on osa maalri tööst.
Samas on see üks neist remonditöödest, mille kallal võib kätt proovida igaüks.
Just nimelt kätt proovida, sest pahteldamistöö kiirus ja kvaliteet sõltuvad suuresti õigetest käeliigutustest.
Kas pahteldamine on välditav töölõik?
Kui sooviks on paljas betoonpaneel oma täies ilus, siis võib pahteldamine jääda koos kõige järgnevaga tõesti ära.
Remondifirma praktika näitab, et reeglina seda ei soovita. Väike pahteldamine käib iga seina või lae korda tegemise juurde.
Või siis suur pahteldamine, kui käsil on vana paneelmaja korteri renoveerimine, sest nõukogude paneelivalajate arusaam tasasest pinnast on kohati nagu lõuna-Eesti kuppelmaastik.
Samuti jätavad soovida nõukogude müürseppade silmasirkel ja ninavinkel, kui renoveerimist vajab tellistest laotud stalinka või hrutšovka korter.
Nagu räägivad Remondifirma pahteldusspetsialistid, võib sama toa üks sein vajada pahtlit loetud labidatäied ja teine kotikaupa.
Aga täiesti ilma pahtlita ei saa läbi kusagil.
Isegi mitte täiesti sirgest kipsplaadist ehitatud vaheseinte puhul.
Loe lisaks, millest alustada korteri remonti.
Pahteldamine ja lihvimine on tolmurikkad tööd
Iga maaler teab, et pahtlit kantakse täiesti puhtale seinale, kust on eemaldatud vana tapeet või krohv, vana pahtel, vana vuugitäitematerjal ja muu taoline. Muidu hakkab uus pahtel hiljem murenema ja lahti tulema.
Samuti teab maaler, et pahteldamine ja lihvimine on tolmurikkad tööd.
Seepärast alustab ta pahteldamise ettevalmistamist ruumi isoleerimisega.
Pahtlitolm on peenike ning jonnakas ja leiab üles pisemadki praod.
Kui ruum isoleeritud, võib alata seina ettevalmistamine sellelt eelmiste remontide tulemuste eemaldamise teel. Juba see töö tekitab omajagu tolmu ning peenikest prügi.
Seepärast valib töötaja töörõivasteks oma kõige vanemad tunked ja paneb ette respiraatori.
Võta ette ka kruntimine enne pahteldamist
Kruntimine enne pahteldamist on töö, mis maalris miks-küsimusi ei tekita. See käib hea ja püsiva tulemuse saavutamiseks asja juurde. Krundikiht nimelt täidab mikropraod ja suurendab seina nakkumisvõimet.
Nüüd võtab maaler aluspahtli koti ja segab valmis aluspahtli segu. Stopp!
Mis asi on aluspahtel ja miks see on vajalik, küsib nüüd remondikauge lugeja. See on jämedateraline pahtlisegu, pahtlimaailmas põhimõtteliselt kruntvärvi ülesannetes. Sellega tehakse esimene ja suurem täitmis- ja tasandustöö.
Aluspahtel lihvitakse peale kuivamist üle jämedateralise liivapaberiga.
Seejärel on mõistlik teha väike vahekoristus, sest kõik kohad on pahtlitolmu täis. Peale lendlemise nakkub see ka taldade alla ja saab niiviisi objektilt laiali kantud. Parem kohe ära koristada.
Aluspahteldamisele järgneb ülepahteldamine. Selleks on eraldi peenema tekstuuriga pahtlisegud, mis lihvitakse üle peenema liivapaberiga.
Kui remonditavale ruumile on kaks tiiru pahtlilabidaga peale tehtud, on ruum pahteldatud. Jääb ainult tolmukoristus.
Kapitaalsetele seinatöödele eelneb aga korteriremondi algfaas – korteri tühjaks lammutamine.
Nurkade pahteldamine nõuab harjutamist
Üks asi on sirge seina tasaseks pahteldamine. Need liigutused saab igaüks kiiresti käppa.
Teine asi on igasuguste nurkade pahteldamine. See nõuab juba tõsisemat harjutamist ega pruugi esimese hooga õnnestuda.
Just keerulisemad töölõigud on põhjuseks, miks võiks seinte pahteldamise jätta spetsialistile.
Kui on aga soovi ikka ise ka käed veidigi valgeks teha, siis võib seinad teha ise ning jätta nurgad spetsialistile. Kui on soov seejuures pahteldamine päriselt selgeks saada, võib palgata spetsialisti endale juhendajaks.
Sisenurkade ja vuukide pahteldamine hakkab nende vuugilindiga katmisest. Niiviisi välditakse hilisemat pragude teket plaatide puutekohtadel.
Vuugilint seob kõrvuti paneelid omavahel kokku. Seejärel võib ta üle pahteldada ning lihvida.
Välisnurkade pahteldamisel on mõistlik katta nurgad spetsiaalsete metallvinklitega ja kanda pahtel nende peale.
Kui keegi juhtub mingil põhjusel nurga “‘ära rihtima”, on tekkinud kahju likvideerimine pisitöö. Sein metalli all jääb terveks, metall ka. Kahjustada saab ainult peamine viimistluskiht.
Krohvi pahteldamine – millal ja miks?
Interneti ehitusfoorumites on tihti teemaks krohvi pahteldamine. Kas enne pahtel ja siis krohv või vastupidi? Ja millal? Ja miks? Kohe seletame.
Betoonseina puhul piisab lihtsalt pahteldamisest ja lihvimisest.
Kui sein on laotud tellistest või plokkidest, on tarvis võtta kõigepealt ette seina kivivuukide tasaseks krohvimine.
Sest pahtlit ei saa nii paksu kihina seina panna, et säärane sein tasaseks tõmmata.
Kui krohv on kuivanud, läheb töö edasi nagu ikka: jäme pahtel – lihv – peen pahtel – lihv – krunt – värv – tehtud.
Mis asi on võrguga pahteldamine?
Võrguga pahteldamine mõeldi välja selleks, et kogu pahteldamise teema ise remontija jaoks veelgi keerulisemaks teha. Nali, halb nali.
Esiteks on peen plastvõrk esiteks hea alternatiiv vuugilindile ja vinklitele, et nurgad tugevad saaksid. Teiseks lisab võrk tasandatud seina seinakatte kihtidele tugevust.
Võrku on hea kasutada näiteks vanade majade lagede krohvimisel-pahteldamisel.
Võrguga tugevdatud laepahtlisse või krohvi ei tule praod nii kergesti. Põhimõtteliselt on võrgul pahtli või krohvi sees täita sama ülesanne, mis raudarmatuuril betoonis.
Enne pahteldamine ja värvimine pärast
Ideaalis näeb seina pahteldamise protsess tööetapiti välja järgmine:
- Pahteldatava ruumi isoleerimine ülejäänud objektist.
- Seina puhastamine vanadest katte- ja tasanduskihtidest.
- Vahekoristus.
- Seina katmine nakkeparandus- või niiskustõkkekrundiga.
- Vajadusel suuremate ebatasasuste ja vuugivahede tasaseks krohvimine võrguga või võrguta.
- Vahekoristus.
- Seina lauskatmine jämedateralise aluspahtli kihiga.
- Aluspahtlikihvi lihvimine.
- Vahekoristus.
- Seina täiendav tasandamine peeneteralise pealispahtli kihiga.
- Pealispahtlikihi lihvimine.
- Vahekoristus.
- Seina värvimine või tapeetimine.
- Lõppkoristus.
Kui tekkis soov jätta pahteldustööd Remondifirma maalrite hooleks, siis võta meiega ühendust juba täna.